Noortest uisutajatest saavad ühel päeval vanad uisutajad. Ning vanade uisutajate kõige suurem uisutamise ja võistlemise koht on Oberstdorf. Et paremini aru saada vanade uisutajate maailmast, ajasime juttu mõnede tähelepanuväärsemate tegelastega Oberstdorfis.

Julien Levacher paneb Hispaania uisutama

Me kõik teame Julien Levacheri. See on see prantslasest patsiga poiss, kes on lugematult palju kordi Tallinnas võistlemas käinud ja kellel on alati Hispaania dress seljas. Kuidas ja miks?

Küsimus: Miks sul on Hispaania dress seljas?
Vastus: Ma ei ole hispaanlane, ma elan ja töötan Prantsusmaal. Ma tegelikult ei oska õieti hispaania keeltki. Aga ma tahan, et Hispaania täiskasvanute uisutamine areneks ja et Hispaanias toimuksid ka kunagi täiskasvanute võistlused.
K: Aga miks Hispaania ja miks mitte näiteks Portugal?
V: Portugal ei ole ISU liige. Aga eks on ka asi selles, et Hispaanial on Prantsusmaaga piir ja see on mulle lähemal.
K: Mida sa oma päriselus teed?
V: Töötan sekratärina.
K: ?
V: Töötan sekretärina Pariisi lähedal ühes spordikoolis. Pontoise linnas.
K: Kaua sa juba uisutad ja miks sa uisutad?
V: Hakkasin uisutama 1997. aastal. Aga mõjutusi selleks sain 1992. aasta Albertville olümpia uisutamist nähes.
K: Kui tihti sa trenni teed? Kui tihti võistled?
V: Meie linnas ei ole tegelikult ei klubi ega jäähalli. Nii et mul läheb ühistranspordiga päris mitu tundi, et trennis käia. Teen umbes kaks trenni nädalas. Aga võistlusi teen aastas 8 tükki.
K: Mis su järgmise hooaja eesmärk on?
V: Loodan jätkata uisutamist.
K: Mis saapad ja terad sul on?
V: Risport saapad ja Paramount terad.

Miller & Miller

Dawn Miller: rahvaste ja mandrite piire ületav uisutaja

Dawn Miller köidab esimese hooga meie tähelepanu, sest ta kannab sama nime nagu üks Eesti koondislanegi. Pärast selgub, et tal on veel palju huvitavat meile pajatada.Tuleb välja, et ta on ka 2007. aastal Vana Tallinn Trophyl võistlemas käinud.

K: Kui kaua sa uisutanud oled?
V: Uisutasin vanuses 5 kuni 12 aastat. Ja alustasin uuesti kolmekümneselt. Nii et siis peaaegu 20 aastat tuleb ära.
K: Kes sa oma igapäevaelus oled? V: Ma esindan küll USA-d aga tegelikult elan Londonis ja töötan kindlustusfirmas. Oma töö tõttu ma pean vahest ka reisima ja viimati näiteks Dubais elades ei saanud eriti trenni teha. Aga muidu ma olen Texases Houstonis ühe uisuklubi liige.
K: Kui tihti sa trenni teed?
V: 3-4 korda nädalas. Londonis treenime koos mõne uisutajaga. Aga samal ajal on platsil ka lapsed.
K: Mis saapad ja terad sul on?
V: Harlicku saapad ja phantomi terad.
K: Mis su järgmise hooaja eesmärgid on?
V: Axel ära teha ja edasi liikuda võistlema gold kategooriasse. Tahaks keskeltläbi 3 võistlust aastas teha. Ning täiesti kindlalt tulen ma Gliss Openile 2016. aastal võistlema!
K: Mis sa muidu arvad sellest Oberstdorfi võistlusest?
V: Siin on kõik võitjad! See, et sa oled kohale tulnud ja et sa lähed jääle, tähendab seda, et sa oled absoluutne tegija!

Uisuviiking Sondre Oddvoll Boe

Tribüünil vaatajate seas istus üks tuttava näoga poiss. Norra seenioride ja juunioride meister Sondre, kes on palju kordi Tallinnas käinud. Ta nimelt on Oberstdorfi eelmise aasta augustis elama kolinud, et siin trenni teha.

K: No mida sa arvad täiskasvanute uisutamisest?
V: Siin valitseb puhas rõõm. Mitte keegi pole närvis. Kõik on omavahel sõbrad, see on hoopis teine keskkond võrreldes tavavõistlustega.
K: Kui sa vanaks saad, siis kas tuled ka siia võistlema?
V: Ei usu. Ma mõtlen nii, et kui ma lõpetan, siis ma lõpetan ja enam ei võistle üldse. Võibolla tulen siia treenerina.
K: Kuidas seal Norra meesuisutajate püramiidi tipus olla on?
V: Hõre on. Enamasti ma võistlen ainult iseendaga ja ainus eesmärk on punktid täis teha.
K: Lapsena sulle teised poisid ei öelnud, et oled vale spordiala valinud?
V: Ütlesid. Nemad mängisid jalgpalli ja suusatasid. Aga mina uisutasin. Kui mul hakkasid tulemused tulema ja mind ajalehte pandi, siis nad said aru küll asjast.
K: Mis saapad ja terad sul on?
V: Edea saapad, paramount terad.
K: Mis järgmise hooaja eesmärk on?
V: 3x axel ja MM-iks kvalifitseeruda.

Axel Rinaldi planeedilt nimega Axel Rinaldi

Kui hästi protokolle uurida, siis selgub, et Axel Rinaldi ei saanudki ühtegi kulda. Kinnitamata andmetel aga pigistas publikust kõige rohkem detsibelle välja just tema.

K: Palun kinnita kõigepealt, et sa oled lihtsurelik inimene.
V: jaa, ma olen 49-aastane prantsuse mees. Ma hakkasin uisutama 30-aastaselt. Mul on naine ja 9-aastane laps. Naine tegeleb tantsuga, tütar teeb hip-hoppi. Nad ei uisuta aga nad vaatavad minu võistlusi. Ma töötan arvutiinsenerina Colmaris. See on linn Strasbourgi lähedal. Kõige olulisem info selle linna kohta on ehk see, et sealt on pärit New Yorgi vabadussamba arhitekt.
K: Teil on seal linnas siis oma uisuklubi? Mis selle nimi on?
V: Klubi nimi on CPARC ehk  Club de Patinage Artistique de Colmar. Palun väga, siin on meie klubi kodulehekülg: http://www.patinagecolmar.fr  Meil on täiskasvanute trennis umbes kümme uisutajat. Meil on 3-4 trenni nädalas. Võistlen aga minu üksi. Ma räägin neile kogu aeg, et tulgu võistlema aga nad ei tule.
K: Mitu võistlust sa aastas teed?
V: Oberstdorf, Pariis, Grenoble. Oma klubis võistlused ka.
K: Mis su järgmise hooaja eesmärgid on?
V: 2x axel ja 3x salchow.

Kanada uisutaja Patrick Chan, kellel jäi see hooaeg vahele, käis langevarjuga hüppamas. Treenerile ta ei julgenud seda öelda, sest kartis treeneri viha. Samas väitis Chan, et hüppamine aitas tal maailma paremini mõista ja leida motivatsiooni uueks hooajaks. Nimelt tegi ta hüppe ajal järelduse, et võistlustel saadav koht polegi kõige olulisem. Samuti täheldas Chan, et hüppamine jääl ja langevarjuga on sarnased – mõlema puhul on enne maandumist sarnane ootuse aga lennu ajal on kartuse tunne.
Kommenteerides Shanghai MM-i ütles Patrick, et ta ei taha kedagi solvata aga midagi väga erilist ta seal ei näinud. See on juba tavaliseks muutunud, et mehed hüppavad kaks neljast hüpet. Tema aga ootaks, et keegi nihutaks piire kava ülesehituse mõttes.

Kui algselt oli küsimus, et kas MM-i võidab Brian Orser või Frank Carroll, siis nüüdseks on selgunud, et võitis hoopis Andrew Lloyd Webber.
Nimelt kasutas koguni viis meest ooperifantoomi muusikat (Yusuru Hanyu, Ronald Lam, Takahito Mura, June Hyoung Lee ja Michael Christian Martinez).
Naistel läks siiski sedavõrd hästi, et ooperifantoomi kasutas oma muusikana vaid Kanako Murakami. Samas uisutas Roberta Rodeghiero Evita saatel ning Gracie Gold Phantasia ja Wishing You Were Somehow Here Again abil.
Jäätantsijad ei pääsenud ka kusagile ilma Webberita. Korealased Rebeka Kim ja Kirill Minov oleks äärepealt oma vabakava esitanud ooperifantoomi saatel. Paraku ei pääsenud nad edasi. Britid Olivia Smart ja Joseph Buckland tahtsid oma vabakava teha Webberi Sunset Boulevardi saatel aga kohtunikud ei lasknud ka neid edasi.

Kuna Postimehe ajakirjanikul tekkisid hüpete tutvustamisel raskused, siis siinkohal täpsustame põhjalikumalt neid kirjeldusi.

AXEL – Norra uisutaja Axel Paulseni hüpe on tõesti kõige raskem hüpe. Seetõttu on enne selle hüppe sooritamist asjakohane jalga panna hokiuisud. Hokiuisud tuleb jalga panna sellepärast, et nendel ei ole sakke. Siis uisutaja ei komista saki otsa.

LUTZ – Lutzu-nimeline hüpe oli tegelikult ammu olemas. Lihtsalt Alois Lutz tegi selle populaarseks. Mitte segi ajada Oskar Lutsuga, kes vähendas omakorda selle hüppe populaarsust, sest raamatus Kevade vajus Raja Teele seda hüpet tehes jääst läbi. Samuti vajus jääst läbi tema paariline Arno Tali, kes külmetas ja kannatas eriti kõrge palaviku käes. Seetõttu jäi tal hooaeg vahele.

HEIDE – algab tagurpidi libisemisega. Jalad tuleb harkis hoida, kusjuures üks jalg sirgelt ning teine põlvest krõnksus. Käed suunata paremale küljele kummardades maa poole. Mõttes tuleb Eesti hümni ümiseda. Enne hüpet tuleb korraks seisma jääda ja vaadata, kas kohtunikud ikka vaatavad.

LOOP – selle hüppe tegi kuulsaks Uno Loop. Nagu Postimees väga õieti märgib, peab uisutaja maanduma samale jalale, millega hüpet alustas.

SALCHOW – Seda pidasid vanad roomlased üheks lihtsamaks hüppeks. Kuna selle hüppe puhul tuleb suur hoog sisse võtta, siis on mõistlik seda hüpata platsi keskel. Uisutajad hõikavad tihti poordi servast juba varem, et keegi ette ei tuleks või käivad ise kohapeal vaatamas enne hüpet, et plats ikka puhas oleks.

SILMUS VARBAL – silmus varbal hüppamine on kõige valusam hüppamine. Tihti moonduvad selle hüppe ajal uisutajate näod valust ning selle ennetamiseks panevad uisutajad endale rusika suhu ja hammustavad seda.

See, et Daugavpilsist pärit 15-aastasest Deniss Vasiljevsist ei ole Eesti spordimeedias midagi kirjutatud, on seletatav meie alaväärsustundega. Sellegipoolest ei saa me põigelda kõrvale faktist, et lätlane oli juunioride MM-l Baltimaade parim uisutaja. Eelmisel aastal oli ta juunioride MM-l kaheksas ning sel aastal seitsmes. Ühtlasi on ta ka valitsev Läti meister.
Tema lühikava saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=siro9o9teHQ

Niisiis, kui noorel uisuajakirjanikul tekib võimalus intervjueerida mõnda uisutajat ja ühtegi head küsimust ei tule pähe, siis siin valik küsimusi, mida võiks kasutada:
1. Saatus on karm, kui välja ei tule, siis punkte ka ei tule. Mis siis täna lahti oli?
2. Miks sa siis närveerisid?
3. Kes sind siis survestas, kas treener ei suutnud maha rahustada?
4. Kuidas sa seda surve tundsid, sa oled uus tulija tiitlivõistlustel ja oodata nagu suurt midagi polnud siin?
5. Motivatsiooni pole? Siis sa ei ole ju päris kõva võitleja?
6. Sa ei ole selline ülitalendikas, vaid oled tööga üles tulnud. Ja kuna andekaid uisutajaid hetkel ei ole, siis oli võimalik oma vorm ära proovida?
7. No pole viga, aus vastus on see, et täna läks kõik aia taha, kui leiad motivatsiooni, siis tuleb uuesti proovida.

Ükski eelmisel aastal olümpiamedaleid võitnud naistest ei osale Šanghai MM-l.
Kulla võitnud Adelina Sotnikova pole pärast olümpiat võistelnud kordagi. Eelmise aasta novembris sai ta treeningul kannakõõluserebendi.
Hõbeda võitnud Yu-Na Kim lõpetas karjääri ning pronksi võitnud Carolina Kostner sai oma elukaaslase dopingupruukimise varjamisele kaasaaitamise tõttu võistluskeelu.

Siiski Kevin Reynoldsist ei saanud Kanada meistrit. Ta kukkus lühikavas kõikidelt hüpetelt ja unustas sammud ära. Seejärel taandas ta end ja teatas puusavigastusest. Tema kava saab vaadata siin; https://www.youtube.com/watch?v=pll1xoez0a8
Kanada meistriks tuli hoopiski 256 punktiga Vietnami päritolu 15-aastane Nam Ngyen.

Ajakirjandusliku tasakaalu huvides tuleb kirjutada ka Kevin Reynoldsi rõõmudest.
Teatavasti on jaapanlased hullud videmängude järele. Kui Kevin Reynolds 2008. aastal esimest korda Jaapanis võistles, sai ta pööraste ovatsioonide osaliseks. Eks ta on muidugi hea uisutaja ka. Aga nagu hiljem selgus, on ta äravahetamiseni sarnane videmängu Chrono Trigger ühe kangelasega, Cronoga.
Mäng toimub maa-sarnasel planeedil, kus primitiivsed inimesed elavad koos dinosaurustega. Mängijad saavad ajas rännata läbi keskaja kuni tulevikuni, mil üksikud inimesed ja robotid püüavad keset apokalüptilist kaost ellu jääda. Üks keskne kangelane ongi Crono. Crono ei räägi sõnagi vaid väljendab end miimiliselt.
Ja kui nüüd kokku panna see, et jaapanlased on nii uisuhullud kui ka videmänguhullud, siis tulemuseks on puhas kuulsus ja glamuur.

Siin mõned näited jaapanlaste fännilehtedest:
http://kr-fan.com/
http://duracell–bunny.tumblr.com/page/2

Kanadas on kahetsusväärselt Patrick Chani varju jäänud uisutaja nimega Kevin Reynolds (24). Käesoleval hooajal Patrick Chan ei võistle ja Kevin saab tähelepanu.
Üks asi, mis tema puhul silma torkab, on see, et tal on ebastandardne jalg. Kand ja pahkluu on kitsas ning jalalaba hirmus lai. Seetõttu on tal raske olnud leida sobivat saabast. Väidetavalt on ta viimase aasta jooksul proovinud rohkem kui tosinat saabast. Ning lõpuks on ta leidnud sobiva saapa. Saab trenni teha ja hellitab lootust Kanada meistritiitli võitmisele.