Mis saab noortest uisutajatest?

Noortest uisutajatest saavad ühel päeval vanad uisutajad. Ning vanade uisutajate kõige suurem uisutamise ja võistlemise koht on Oberstdorf. Et paremini aru saada vanade uisutajate maailmast, ajasime juttu mõnede tähelepanuväärsemate tegelastega Oberstdorfis.

Julien Levacher paneb Hispaania uisutama

Me kõik teame Julien Levacheri. See on see prantslasest patsiga poiss, kes on lugematult palju kordi Tallinnas võistlemas käinud ja kellel on alati Hispaania dress seljas. Kuidas ja miks?

Küsimus: Miks sul on Hispaania dress seljas?
Vastus: Ma ei ole hispaanlane, ma elan ja töötan Prantsusmaal. Ma tegelikult ei oska õieti hispaania keeltki. Aga ma tahan, et Hispaania täiskasvanute uisutamine areneks ja et Hispaanias toimuksid ka kunagi täiskasvanute võistlused.
K: Aga miks Hispaania ja miks mitte näiteks Portugal?
V: Portugal ei ole ISU liige. Aga eks on ka asi selles, et Hispaanial on Prantsusmaaga piir ja see on mulle lähemal.
K: Mida sa oma päriselus teed?
V: Töötan sekratärina.
K: ?
V: Töötan sekretärina Pariisi lähedal ühes spordikoolis. Pontoise linnas.
K: Kaua sa juba uisutad ja miks sa uisutad?
V: Hakkasin uisutama 1997. aastal. Aga mõjutusi selleks sain 1992. aasta Albertville olümpia uisutamist nähes.
K: Kui tihti sa trenni teed? Kui tihti võistled?
V: Meie linnas ei ole tegelikult ei klubi ega jäähalli. Nii et mul läheb ühistranspordiga päris mitu tundi, et trennis käia. Teen umbes kaks trenni nädalas. Aga võistlusi teen aastas 8 tükki.
K: Mis su järgmise hooaja eesmärk on?
V: Loodan jätkata uisutamist.
K: Mis saapad ja terad sul on?
V: Risport saapad ja Paramount terad.

11349055_1211530185539919_305114380_n
Miller & Miller

Dawn Miller: rahvaste ja mandrite piire ületav uisutaja

Dawn Miller köidab esimese hooga meie tähelepanu, sest ta kannab sama nime nagu üks Eesti koondislanegi. Pärast selgub, et tal on veel palju huvitavat meile pajatada.Tuleb välja, et ta on ka 2007. aastal Vana Tallinn Trophyl võistlemas käinud.

K: Kui kaua sa uisutanud oled?
V: Uisutasin vanuses 5 kuni 12 aastat. Ja alustasin uuesti kolmekümneselt. Nii et siis peaaegu 20 aastat tuleb ära.
K: Kes sa oma igapäevaelus oled? V: Ma esindan küll USA-d aga tegelikult elan Londonis ja töötan kindlustusfirmas. Oma töö tõttu ma pean vahest ka reisima ja viimati näiteks Dubais elades ei saanud eriti trenni teha. Aga muidu ma olen Texases Houstonis ühe uisuklubi liige.
K: Kui tihti sa trenni teed?
V: 3-4 korda nädalas. Londonis treenime koos mõne uisutajaga. Aga samal ajal on platsil ka lapsed.
K: Mis saapad ja terad sul on?
V: Harlicku saapad ja phantomi terad.
K: Mis su järgmise hooaja eesmärgid on?
V: Axel ära teha ja edasi liikuda võistlema gold kategooriasse. Tahaks keskeltläbi 3 võistlust aastas teha. Ning täiesti kindlalt tulen ma Gliss Openile 2016. aastal võistlema!
K: Mis sa muidu arvad sellest Oberstdorfi võistlusest?
V: Siin on kõik võitjad! See, et sa oled kohale tulnud ja et sa lähed jääle, tähendab seda, et sa oled absoluutne tegija!

Uisuviiking Sondre Oddvoll Boe

Tribüünil vaatajate seas istus üks tuttava näoga poiss. Norra seenioride ja juunioride meister Sondre, kes on palju kordi Tallinnas käinud. Ta nimelt on Oberstdorfi eelmise aasta augustis elama kolinud, et siin trenni teha.

K: No mida sa arvad täiskasvanute uisutamisest?
V: Siin valitseb puhas rõõm. Mitte keegi pole närvis. Kõik on omavahel sõbrad, see on hoopis teine keskkond võrreldes tavavõistlustega.
K: Kui sa vanaks saad, siis kas tuled ka siia võistlema?
V: Ei usu. Ma mõtlen nii, et kui ma lõpetan, siis ma lõpetan ja enam ei võistle üldse. Võibolla tulen siia treenerina.
K: Kuidas seal Norra meesuisutajate püramiidi tipus olla on?
V: Hõre on. Enamasti ma võistlen ainult iseendaga ja ainus eesmärk on punktid täis teha.
K: Lapsena sulle teised poisid ei öelnud, et oled vale spordiala valinud?
V: Ütlesid. Nemad mängisid jalgpalli ja suusatasid. Aga mina uisutasin. Kui mul hakkasid tulemused tulema ja mind ajalehte pandi, siis nad said aru küll asjast.
K: Mis saapad ja terad sul on?
V: Edea saapad, paramount terad.
K: Mis järgmise hooaja eesmärk on?
V: 3x axel ja MM-iks kvalifitseeruda.

Axel Rinaldi planeedilt nimega Axel Rinaldi

Kui hästi protokolle uurida, siis selgub, et Axel Rinaldi ei saanudki ühtegi kulda. Kinnitamata andmetel aga pigistas publikust kõige rohkem detsibelle välja just tema.

K: Palun kinnita kõigepealt, et sa oled lihtsurelik inimene.
V: jaa, ma olen 49-aastane prantsuse mees. Ma hakkasin uisutama 30-aastaselt. Mul on naine ja 9-aastane laps. Naine tegeleb tantsuga, tütar teeb hip-hoppi. Nad ei uisuta aga nad vaatavad minu võistlusi. Ma töötan arvutiinsenerina Colmaris. See on linn Strasbourgi lähedal. Kõige olulisem info selle linna kohta on ehk see, et sealt on pärit New Yorgi vabadussamba arhitekt.
K: Teil on seal linnas siis oma uisuklubi? Mis selle nimi on?
V: Klubi nimi on CPARC ehk  Club de Patinage Artistique de Colmar. Palun väga, siin on meie klubi kodulehekülg: http://www.patinagecolmar.fr  Meil on täiskasvanute trennis umbes kümme uisutajat. Meil on 3-4 trenni nädalas. Võistlen aga minu üksi. Ma räägin neile kogu aeg, et tulgu võistlema aga nad ei tule.
K: Mitu võistlust sa aastas teed?
V: Oberstdorf, Pariis, Grenoble. Oma klubis võistlused ka.
K: Mis su järgmise hooaja eesmärgid on?
V: 2x axel ja 3x salchow.

Advertisements

Chan hüppas langevarjuga

Kanada uisutaja Patrick Chan, kellel jäi see hooaeg vahele, käis langevarjuga hüppamas. Treenerile ta ei julgenud seda öelda, sest kartis treeneri viha. Samas väitis Chan, et hüppamine aitas tal maailma paremini mõista ja leida motivatsiooni uueks hooajaks. Nimelt tegi ta hüppe ajal järelduse, et võistlustel saadav koht polegi kõige olulisem. Samuti täheldas Chan, et hüppamine jääl ja langevarjuga on sarnased – mõlema puhul on enne maandumist sarnane ootuse aga lennu ajal on kartuse tunne.
Kommenteerides Shanghai MM-i ütles Patrick, et ta ei taha kedagi solvata aga midagi väga erilist ta seal ei näinud. See on juba tavaliseks muutunud, et mehed hüppavad kaks neljast hüpet. Tema aga ootaks, et keegi nihutaks piire kava ülesehituse mõttes.