On hea meel tõdeda, et Eesti on iluuisutamist tootev ja eksportiv maa. Siin ei uisuta peaaegu mitte ühtegi võõramaalast, kuid meie uisutajaid leidub mitmel pool.

Möödunud nädalavahetusel toimusid Prantsusmaa meistrivõistlused, kus Nizzat esindav Daniel Albert Naurits sai 160 punktiga kuuenda koha. Esikohale tuli 245 punktiga Chafik Besseghier, teiseks Florent Amodio 206 punktiga ning kolmandaks Simon Hocquaux 196 punktiga. Hea uudis on ka see, et Daniel Albert Naurits kavatseb naasta Eestisse. Ehk siis juba järgmisel aastal peavad prantslased pidama oma meistrivõistlusi ilma Danielita.

Prantsuse naistest võitis loomulikult bluusinaine Mae Berenice Meite 160 punktiga, teiseks tuli Laurine Lecavelier 157 punktiga ning kolmandaks Daniel Alberti kodulinnast Alizee Croset 132 punktiga.

Teatud aegadel leiab teatud riikides aset areng, mida tuleks nimetada uisutamise maskuliniseerumiseks. Tegemist on väga loogilise arenguga, sest uisutamine ongi tegelikult väga mehine ala.

Sellised sündmused on leidnud aset näiteks Tšehhimaal, kus uisutavad Tomas Verner ja Michal Brezina ning mitte keegi pole osanud nimetada peast ühtegi Tšehhi naisuisutajat. Mäletatavasti oli Belgias veel hiljuti neljaseid hüppav uisutaja Kevin van den Perren ja mitte ühtegi naisuisutajat (nüüd pole Belgias üleüldse ühtegi uisutajat, kahjuks).

Kui Tallinnas toimus 2010. aastal EM, siis Prantsusmaa poolt oli esikümnes kolm meesuisutajat (Brian Joubert, Yannick Ponsero ja Alban Preaubert) aga prantslastel polnud platsile panna mitte ühtegi naist.

Meenutagem, et kust riigist pärineb valitsev meeste maailmameister. Jah, Hispaaniast. Riigist, mis pole mitu aastat välja pannud ühtegi naisuisutajat. Viimane hispaanlanna, keda me mäletame, oli Sonja Lafuente.

Nii on saanud ka Lätist riik, kus mehed uisutavad hästi. Läti meistritiitli võttis hiljuti endale Denis Vasiljevs 219 punktiga. Teine ja kolmas koht said mõlemad üle 160 punkti. Võrdluseks, et Eesti meeste meistriks saamiseks piisas 158 punktist. Läti naised aga kiratsevad, kokku neid kaks tükki üldse meistrivõistlustel oligi – üks sai 157 punkti ja teine 117 punkti.

Tuleb nii välja, et kuni praeguse ajani ei olnud Armeenias sisehalli. Põhilised uisutamiskohad olid Jerevanis nn Luigejärv ja veepark, kuid need olid lahtise taeva all olevad jääd.

Nii pole ka mingi ime, et Armeenia uisutajad viimasel ajal eriti uisumaailmas ei figureerinud. Armeenia uisutamise kuldajastu jäi nõuka-aega ja ka siis harjutasid tipud väljaspool kodumaad.

Nüüd aga avati isiklikult tänu president Serž Sarkisjanile Jerevanis hoki- ja iluuisutamise kool, kus saab trenni teha ka kinnise katuse all. Kooli direktor Meline Avagjan jutustas, kuidas seniajani pidid uisutajad harjutama võimlas ja hokimehed jalgpallistaadionil. See mure on nüüd lahendatud.

Kooli avamisel viibinud Partei Ühtne Venemaa liige ja Venemaa riigiduuma saadik Irina Rodnina kinnitas, et ta tuleb aegajalt Jerevani uisukooli tunde andma. Küsimusele, et millal Jerevanist staarid võrsuma hakkavad, vastas Rodnina, et enne lubaduste andmist tuleb tegusid teha.