Tuleb välja, et USA potentsiaalse tulevase presidendikandidaadi Donald Trumpi (NB! mitte segi ajada Donald Tuskiga!) identiteedi nurgakivi on liuväli.
Kõigepealt – mis on Trumpi identiteet? See on see, et valge mees teeb ise tööd aga eelkõige sunnib teisi tööd tegema. Et valge mehe tahe on jõuline ja domineeriv. Et kes iganes valge mehega lepingulistesse suhetesse astub, peab ränga tööga ennast õigustama või ta vahetatakse kiiresti välja. Et valge mees on efektiivne. Et kõik ülejäänud teadku oma kohta. Naistele anname raha, las nad sünnitavad lapsi aga mehhiklased püsigu müüri taga. Seda tuleb veel täpsustada, et kui naised sünnitamise asemel aborti teevad, et kas siis karistame naisi või aborti teinud arste. Moslemite eksistentsi aga keelame üldse ära.
Lugu sai alguse sellest, et börsitegelase lesk Kate Wollmann pärandas 600 000 dollarit, et New Yorki Central Parki ehitataks liuväli. See juhtus 1949. aastal ja liuväli sai nimeks Wollmann Rink.

Aastaks 1980 oli see liuväli alla käinud ja linnavalitsus alustas renoveerimisega. Kõik kululimiidid ja tähtajad läksid üle. 1986. aastal kirjutas Donald Trump linnapeale Ed Kochile kuulsa kirja, mida ta alustas familiaarselt “Dear Ed”. Ta pakkus, et võtab liuvälja üle ja ehitab selle mõne kuuga valmis. Linnapea nõustuski. Ning Trump ehitaski selle valmis mõne kuuga ja oluliselt odavalt, kui linnavalitsus seda teinud oleks.
Mis oli edu saladus? See, et Trump ei pidanud avalikke hankeid tegema ei materjalide, seadmete, ehitustööde ega elektritööde osas. Keegi ei saanud vaidlustada tehinguid, sest hanked ei olnud avalikud ja keegi ei saanud hakata tellijat hanitama (nii nagu avaliku sektoriga tehakse), sest sellisel juhul oleks tarnija nii rahast kui ka lepingust ilma jäänud.
See edulugu leidis mõningat kajastust aga eelkõige võttis Trump ise selle loo oma minakuvandi aluseks. Ning kui poliitikahuviline kuulab täna Trumpi kõnesid, siis paistavad selle liuväljaloo kõrvad alatasa tema kõnede tagant välja.