Alles see oli, kui väike Michal läks isa käest kinni hoides Brnos ühte jäähalli, nagu ühele tõsisele tšehhile kohane, et hokitrenniga liituda. Aga sattus hoopis iluuisutamise trenni. Kui nii, siis nii.

Läks natuke aega mööda ja ta hakkas kandadele astuma Tomas Vernerile endale. Koos Verneriga käisid nad ka 2010. aastal Tallinnas EM-il. Kes seda ei mäletaks.

Nüüd on ta juba kahtlemata küpses eas uisutaja. Meeldiv on tõdeda, et ka tema muusikamaitse on küpsenud ning et tal ei ole selles osas mingit valehäbi.

Kui mõni uisutaja võiks hakata põdema kellegi teise äsjakasutatud muusika kasutamise osas, siis Brezinal seda häda ei esine. Ja siin pole tõesti midagi häbeneda. Kui artist tunneb, et just AC/DC aitab tal end väljendada, siis siinkohal saab ainult lugupidavalt mütsi kergitada.