Pieter Brügel vanemat (1525-30 kuni 1569) loetakse madalmaade renessansi parimaks esindajaks. Ta sündis Hollandis Breda linnas, kuid elas enamuse ajast Antverpenis. Ta asus maalima tegelikult alles oma elu viimasel kümnendil. Kokku on säilinud temalt 40 pilti.

Loomulikult kiidetakse tema maastikke ja talupojastseene. Sel ajal oli rikastel inimestel kombeks panna oma seinale maale aastaaegadest või kuudest või kalendaarsetest talupojatöödest. 1565. aastal tellis Antverpeni pankur Niclaes Jongelinck Pieter Brügelilt  seeria aastaaegadest. Tema linnaäärne maja vajas hädasti neid maale sisekujunduseks.

Brügel oli äsja naise võtnud ja ilmselgelt tuli pankuri poolt pakutud töö vastu võtta. Kuna hiljem on osa nendest maalidest kaduma läinud, siis täpselt ei olegi teada, kuipalju neid maale oli. Oletatakse, et oli kuus. Igatahes on sellest seeriast viis maali säilinud ja kõik nad on muidugi lummavad. Kõige rohkem lummab muidugi kuues maal. Sellel maalil on jahimehed lumes ehk “jagers in de sneeuw”.

Kui enamus kunstisõpru jäävad silmitsema neid jahimehi ning leiavad, et neil oli kehv päev ja halb tuju, sest ainult üks rebane saadi kätte ja et ühed jänesejäljed lumel jooksevad otsekui narrimiseks nende nina alt läbi. Ja et isegi koerad näevad õnnetud välja. Samuti pannakse tähele lagunevat külakõrtsi ja inimesi, kes selle ees lõket teevad. Ning arutatakse, et kui Brügel elas põhiliselt Antverpenis ja Brüsselis, et kust ta siis oma maalile mäed võttis. Jõutakse järeldusele, et ilmselt Itaaliast, sest Brügel tegi 1551. aastal reisi Rooma.

Kogenud talisportlane aga näeb sellel maalil hoopis midagi muud. Nimelt on maali taustaks järv, millel on palju inimesi. Viis mängivad curlingut, viis hokit, üks vanamutt veab mööda jääd kelgul teist vanamutti ja kakskümmendkaks inimest tegelevad iluuisutamisega. On näha, et mõned harjutavad sünkroonuisutamist, umbes kolm inimest teevad kuud, mõned harrastavad paarissõitu , üks teeb luike ja kolm inimest on parasjagu pikali kukkunud. Kaared ja kandid on kõik puha näha.

Kõik kunstiteadlased on seni maalil kujutatud kontrastist mööda vaadanud. Jahimehed on äpardunud jahi pärast õnnetud, külakõrtsi ees teevad inimesed lõket tilk nina otsas, üks vanamees tambib paksus lumes hobuse kõrval, ka tal ei ole kerge. Arvuliselt aga domineerivad maalil tegelikult ju õnnelikud talisportlased.

See ongi renessanss Madalmaade versioonis. Naasmine antiikkultuuri ideaalide, sh sportlike ideaalide juurde. Aga et sedapuhku jää peal.