Uiskude müsteerium
Uiske on igasuguseid. On paarisajakrooniseid rendiuiske ja viiekohalise hinnaga iluuiske. Kui inimene käib uisutamas korra aastas, siis pole muidugi mõtet endale pärisuiske muretseda. Kui aga uisuhuvi väljendub sagedases uisutamises (nt kord nädalas), siis tasub kindlasti mõelda isiklike uiskude muretsemise peale. Ja siis tasub mõelda ka sellele, et mis tüüpi see uisutamine on - kas kallutab iluuisutamise või niisama ringikihutamise poole?
Siinkohal räägime iluuisutamisest, mõistagi.
Iluuiske võib jagada kolme kategooriasse:
1) algaja ehk uisumaailma siseneja taseme uisud
2) edasijõudnu uisud ehk sellise inimese uisud, kes oskab piruette ja ühekordseid hüppeid teha
3) tippklassi uisud
Erinevus nende uiskude vahel on loomulikult hinnas. Kui esimesed maksavad tuhande ja kahe tuhande krooni vahel, siis tippklassi uisud maksavad üle kümne tuhande krooni.
Erinevus on muidugi ka uisusaabastes ja terades. Mida kallim uisk, seda jäigem ta on. Ning mida jäigem on uisk, seda rohkem vaeva ta omanikule valmistab. Kesktaseme uisutaja võib endale loomulikult muretseda tippklassi uisud, kuid mõni hetk hiljem vaatab ta oma ärahõõrutud ja villis jalgu, teadvustab endale, et ta kunagi kolmekordseid hüppama ei hakka ja küsib endalt, et kas need kannatused on seda väärt.
Kujutlus iluuiskudest, kui jalanõudest, kus tera ja saabas on lahutamatud, ei ole kohane. Nad just peavadki lahutatavad olema. Erinevad saapad ja terad võimaldavad nõudlikel uisutajatel leida just endale sobiv kombinatsioon.
Paremal toodud linkide all jätkub jutt terade ja saabaste hingeelust.